Käisime täna oma valdusi üle vaatamas...uskumatu aga sellest hetkest kui me maja juurde minna otsustasime hakkas mul kõhus keerama nagu jõuluvana ootaval lapsel :) Tegelikult päris maja juurde me lõpuks ei pääsenudki. See läks minul kuidagi kõrvust mööda ning meespool oli unustanud, et kui seal kedagi toimetamas ei ole, on tõkkepuu ees. Seega otsustasime viisakalt, et broneerimisleping ei anna meile veel õigust sinna omavoliliselt jalutama minna. Sedaenam, et naabritega pole tutvust tehtud ning naabritädi oma pitsuga agaralt hoovi peal valvas...
Käisime siis hoopis kümnekonna kilomeetri kaugusel esivanematel külas :) Ja külastasime ka mehe vanaema ehk Nora vanavanaema, kes kohe aastaseks saavat Norat senimaani näinud ei olnud. Häbi siinkohal meile!

...selle häbiga silmis lõpetan ma selle tegelikult väga toreda pühapäeva ja üpriski lühida postituse... :*