Nagu mainisin, siis tingimused, mis enda tulevasele kodule seadsime jäid mingil hetkel tahaplaanile. Kohandasime neid nii-ja naapidi, vaadates ka kõike seda, mille alguses oleksime välistanud, kuid hoolimata piiride nihutamisest me seda sobivat ei leidnud. Liiga kallis, liiga logu, liiga kaugel, liiga väike, liiga suur, liiga valmis! Selliste vabanduste saatel sain ma aru, et ma olen valmis ootama niikaua kui vaja aga ma pole nõus leppima vähemaga. Mõeldes see selgeks iseenda jaoks ja mis veel olulisem, öeldes see kõva häälega välja ka oma teisele poolele, saabus nagu välk selgest taevast see üks ja õige, mis pidi meie koduks saama! :) Ma teadsin, mis ma tahan ja hoolimata sellest, et maja mille välja valisime ei ole esmasel vaatlusel midagi erakordset vastas just see minu tingimuste kõikidele punktidele.
Täpsemalt asub meie pesa ehk Aaviku talu Anija vallas, pisikeses Partsaare külas, kus elab 31 elanikku :) Tallinnast 35 km kaugusel rahus ja vaikuses, keset metsa ja põldu, just nii nagu ma terve elu unistanud olen!
Ei saa eitada, et majal on ka puudusi ning maale kolimine tekitab minus kerget hirmu. Lähimad naabrid pole seina taga vaid sajakonna meetri kaugusel, majas pole kanalisatsiooni ning maja vajab suurt tööd enne kui saame seal mingitest mugavustest rääkima hakata. Kuna ka rahalised võimalused on piiratud, võtab kõik aega ning nõuab kannatust. Teisalt, mis saaks olla suurem mugavus kui oma maja, keset vaikust ja rahu? Hommikune kastene muru, niidetud rohu lõhn ja õues kuivanud pesu...meie Nora väikesed paljad varbad muru sees ringi jooksmas ning kohev lumi, mis ei ole tänavatolmuga kaetud...idülliline!
No comments:
Post a Comment