Kuna ma rääkisin eelmine kord ja olen ka varasemalt rääkinud oma suurtest unistustest seoses meie tulevase koduga, siis otsustasin teha mõned postitused, mis annavad väheke selgema pildi. Panen pilte ja kirjutan natuke juttu :) Alustan enda jaoks kõike enam läbi mõeldud ruumiga, milleks on otseloomulikult köök! Köök on kodu süda, kus pere ja sõbrad kokku saavad. Rääkimata sellest, et minu jaoks on söögitegemine ilmselt üks suurimaid eneseväljendamise viise...Mulle meeldib ennast sellel teemal täiendada, proovile panna ja katsetada. Minu jaoks on aeg köögis isegi peale närvilist päeva tohutult rahustav ja väga harva kui ma tõesti eelistan väljas söömist kodusele söögile :) Õigemini mulle meeldib väljas süüa aga aina enam avastan endas seda külge, mis eelistab kvaliteeti kvantideedile.
 Aga söögist tagasi köögi juurde, siis Aavikus on vanale talule omaselt köök sõna otseses mõttes kodu süda. See on esimene ruum, kuhu sa sisse astudes satud ning ruum, kust pääseb kõikidesse teistesse tubadesse :) Kõigele lisaks on see piisavalt avar ja puupliidiga, mis oli üks minu "must have" tingimus tulevase kodu suhtes. Praegusel hetkel näeb see muidugi suhteliselt mittemidagiütlev välja aga ma usun, et neid pilte vaadates hakkab iga koduperenaise fantaasia tööle, kes vähegi köögis toimetamisest lugu peab :)

 Päikesevalgust kumava ukse suunas jääb välisuks, pisike koridor ja trepp teisele korrusele. Esimene uks pliidi kõrval jääb esialgu ilmselt külalistetoaks/kontoriks aga ütlen ausalt, et kui raha liiga palju oleks siis teeks ma ümber pliidi puhta töö ning ühendaks köögi-elutoa ja söögitoa (sellise ruumide asetusega nagu praegu söögituba eraldi ei tule) Aga see tähendaks automaatselt terves majas topelt-tööd ja meespoolele niikuinii see ei meeldinud, et ma kohe lammutama tahan hakata...seega ongi hea, et raha üleliia ei ole. Tagumise toa seina tahan ma siiski maha lammutada ja ehitada köögi ning suure toa kokku. Olen alati unistanud eraldi köögist ja arvanud, et minu majas avatud kööki ei tule aga see on ainuüksi avaruse lisamiseks paratamatu otsus. Elutuba pole väga suur ja kuigi köögi pinda on rohkem kui keskmises majapidamises siis 4 ust selles ruumis tundub mulle siiski liiast. Majaplaani vaadates võiksid köök ja elutuba seal üksteist väga hästi täiendada :) Elutoaga seoses olen ma ideid ja inspiratsiooni suhteliselt vähe kogunud aga köögipoolelt kergitaksin küll kardinaid, mille varjus unistused end peidavad.

 Üldpilti ma teile veel muidugi panna ei saa, sest sellest ei tea ma isegi midagi aga on detaile, mis mu tulevases köögis peavad olema. Nagu näiteks alumisel pildil olev köögimööbel...puidu ja valge kooslus mõjub korraga nii maalähedaselt kui värskendavalt. Selle idee olen ma endale pähe võtnud, et köögikapid peavad olema skandinaavialikult valged ja tööpind täispuidust!  Vasakpoolne pilt on minu köögi teine (või juba neljas) "must have" ja see on lai kraanikauss akna all. Ma ei tea kuidas see teostatav on, kuna ruumi asetust vaadates on see kõige ebapraktilisem asukoht aga nii Prantsuse, Itaalia kui ka Ameerika maamajades on kraanikauss alati vaatega õue ja niikaua kui ma olen osanud sellele tähelepanu pöörata, olen ma olnud rohkem kui kindel, et see on ainuõige! Sedaenam, et Aaviku köögiaknast avaneb suurepärane vaade tagahoovile ja päris meie oma metsale :)
 Kesmisel pildil on veel üks unistus ja see on vitriinkapp, kuhu ma saan panna oma kõige ilusamad nõud, kausikesed ja köögividinad. Need, mida köögikappi peita oleks kuritegu. Ma soovin justnimelt seda, et see oleks muust köögimööblist täiesti eraldiseisev mööbliese...pilt on taaskord skandinaavialiku taluhõnguga aga ma ei välista, et sooviksin sinna hoopis rasket ja massiivset tammepuidust nikerdustega vitriini. Selle puhul saab ilmselt õigel hetkel määravaks äratundmisrõõm :)
 Parempoolsel pildil on ammune unistus "saarest" köögi keskel, mis on samaaegselt nii tööpind kui söögilaud aga ütlen ausalt, et ajaga aina maalähedasemaks muutuva maitse juures olen ma selles veidi kahtlema hakanud. Esiteks seetõttu, et lastel on sellise kõrge laua taga halb istuda. Teiseks klassikalist süldilauda sellest ei tee, kui mõni suurem juubel tähistamist vajab. Samas on selline valik ilmselt möödapääsmatu, sest söögilaud kuskile pimedasse nurka minu silmis ei sobi ja kraanikausi kohta ma sellele paraku ka ei loovuta! Keset kööki aga lauda panna ei saa, sest üks asi mida ma veel enda kööki ei taha, on teise reana asetsevad kapid (need nö ülemised kapid siis) Mis tähendab seda, et lisakappide saamiseks on saareke köögi keskel hädavajalik ja seega jõuan tagasi algusesse, et ainus võimalus eestiaegseks söögilauaks oleks söögituba aga selleks oleks vaja juba suuremaid ehitustöid tegema hakata ja neid me ei tee! :) Ehk ma siis lohutan ennast sellega, et romantiline söögituba koos pika lauaga on küll imekaunis aga igapäevaselt ei jõua me keegi seda niikuinii katta ja see on ikkagi juba üleliigse ruumiga kaasas käiv privileeg.
 Tegelt on suuri plaane veel muidugi vara teha, sest võib olla sada põhjust miks ma ei saa näiteks soovitud seina maha lammutada või kraanikaussi akna alla panna aga unistamine pole patt ja kõva häälega soovimine laseb tihti soovidel täide minna. Samuti ei ole halb inimesel teada, mida tahad või mida mitte :) Ja kuna ma olen nüüd terve Nora uneaja unistamisele kulutanud ning mul on kõik asjad tegemata, mida ma tegema oleks pidanud, siis lõpetan praegu ära lootuses, et ta veel pool tunnikest magab. Uute unistuste ja inspiratsioonini!