Tahaks koguaeg hullult kirjutada! Kui paar postitust tagasi mainisin, et köögitoimkond on minu teraapia siis ka kirjutamine on asi, mis mulle väga meeldib. Mulle on korduvalt ka mainitud, et see mulle sobib aga "kirjanik" kõlab kuidagi nii...eee...see on umbes sama nagu hea kaameraga fotograaf või vähe suurema rahakotiga meigikunstnik (ehk siis piisavalt heade töövahendite korral võib iga keskpärane ennast nii nimetada) Ma ei välista, et kui mul ühel päeval inspiratsioon üle keema hakkab, selle ka kaante vahele panen aga esialgu pigem mitte! Esialgu on probleem selles, et tahaks kirjutada ja uut infot ning ideid jagada aga pole nagu väga kumbagi.
 Vähekene saan kirjutada sellest, mis me Aaviku taluga kaasa saime ja mis esmapilgul silma hakkas :) Mitte, et ma oleks pidevalt mõelnud, mis majaga kaasa antakse aga ma ikka sisimas natukene lootsin, et paar maiuspala sinna ehk maha jäetakse. Arvestusega, et perekond nii suure potensiaaliga maja käest annab võis eeldada, et nad nii mõnestki väärtuslikust esemest seal majas veel loobuvad. Enamik oli küll täis veneaegset mööblit ajast, kui kõik väärtuslik (nagu täispuitlauad, vitriinid) põlema pandi ning välismaine ja "uhke" saepuruplaadist sektsioon asemele toodi. Mida rohkem seina ära kattis, seda uhkem :D Aga mõned asjad hakkasid silma küll. Esiteks veininõud-erinevates kujudes ja mõõtudes, mis minu silmis väga ägedad sisekujunduselemendid on. Nendest teen kindlasti pilti mingi hetk. Teiseks leidsin sealt kaks lauda, mis meie majja kindlasti alles jäävad-esimene oli nikerdatud jalgadega puidust kirjutuslaud. Käis lahti, seega võis olla tegemist ka väiksema söögilauaga aga kinnisena oli tüüpiline ühe sahtliga kontorilaud minu silmis :) Ja teine...klassikaline Eesti aegne ümmargune söögilaud, millest mõni aeg tagasi sonisin. Et ei tea, kas peab ikka söögitoale ka ruumi hakkama eraldama? :D Siis garaažis silmasin veel korra ühte vanaaegset puidust veinikasti...Nagu need olid, lippidest kokku löödud ja pressitud/lakitud/graveeritud kirjad peal. Kui sellest muud ei saa, siis ühe hea kasti näiteks ajakirjade hoidmiseks kindlasti. See oli kõik muidugi kiire esmamulje ja teisel korrusel ei vaadanud me peaaegu üldse ringi. Õigemini me lihtsalt ei näinud, kuna olime ainult taskulambiga ja ei suutnud tuvastada, kust (ja kas üldse) teise korruse elektrisüsteemi sisse saab lülitada. Veidi kõle oli ka!
 Veel saime majaga kaasa igasugust pudi-padi. Voodilinad, nõud, raamatud...sorteerimisest saab seega ilmselt paari päeva töö, kuna alles kavatsen jätta tõepoolest ainult need asjad, mis kuidagi sümpaatseks saavad või mingit väärtust omavad. Sellessuhtes oleks mulle meeldinud kui oleksime maja saanud tühjana, et kellegi asju ära visata tundub kuidagi vale aga endale jätta veel valem. Teiselt poolt ongi just meie tulek selle maja uus algus ja sorteerimine on hea start sisse elamiseks ning soojendus esimesteks töödeks. Sest paari päevane inventuur on kõige muu kõrval ilmselt köömes...Eveli igatahes julges mulle lubada, et kui töödega pihta hakkame, siis olen saledam kui iial varem :D Karta on, et maaelu diivanil lösutada ei lase ja see mulle väga meeldib. Siin paneelide vahel olen ma niigi mugavamaks ja laisemaks kui iial varem muutunud ja mälestus lapsepõlvest oma mängumaadel meenutab, et alati oli midagi teha. Nii vanematel kui lastel :) Seega..Palun kiiresti üks kevad meile. Lähen seniks talveunne!