Tahaks koguaeg hullult kirjutada! Kui paar postitust tagasi mainisin, et köögitoimkond on minu teraapia siis ka kirjutamine on asi, mis mulle väga meeldib. Mulle on korduvalt ka mainitud, et see mulle sobib aga "kirjanik" kõlab kuidagi nii...eee...see on umbes sama nagu hea kaameraga fotograaf või vähe suurema rahakotiga meigikunstnik (ehk siis piisavalt heade töövahendite korral võib iga keskpärane ennast nii nimetada) Ma ei välista, et kui mul ühel päeval inspiratsioon üle keema hakkab, selle ka kaante vahele panen aga esialgu pigem mitte! Esialgu on probleem selles, et tahaks kirjutada ja uut infot ning ideid jagada aga pole nagu väga kumbagi.
 Vähekene saan kirjutada sellest, mis me Aaviku taluga kaasa saime ja mis esmapilgul silma hakkas :) Mitte, et ma oleks pidevalt mõelnud, mis majaga kaasa antakse aga ma ikka sisimas natukene lootsin, et paar maiuspala sinna ehk maha jäetakse. Arvestusega, et perekond nii suure potensiaaliga maja käest annab võis eeldada, et nad nii mõnestki väärtuslikust esemest seal majas veel loobuvad. Enamik oli küll täis veneaegset mööblit ajast, kui kõik väärtuslik (nagu täispuitlauad, vitriinid) põlema pandi ning välismaine ja "uhke" saepuruplaadist sektsioon asemele toodi. Mida rohkem seina ära kattis, seda uhkem :D Aga mõned asjad hakkasid silma küll. Esiteks veininõud-erinevates kujudes ja mõõtudes, mis minu silmis väga ägedad sisekujunduselemendid on. Nendest teen kindlasti pilti mingi hetk. Teiseks leidsin sealt kaks lauda, mis meie majja kindlasti alles jäävad-esimene oli nikerdatud jalgadega puidust kirjutuslaud. Käis lahti, seega võis olla tegemist ka väiksema söögilauaga aga kinnisena oli tüüpiline ühe sahtliga kontorilaud minu silmis :) Ja teine...klassikaline Eesti aegne ümmargune söögilaud, millest mõni aeg tagasi sonisin. Et ei tea, kas peab ikka söögitoale ka ruumi hakkama eraldama? :D Siis garaažis silmasin veel korra ühte vanaaegset puidust veinikasti...Nagu need olid, lippidest kokku löödud ja pressitud/lakitud/graveeritud kirjad peal. Kui sellest muud ei saa, siis ühe hea kasti näiteks ajakirjade hoidmiseks kindlasti. See oli kõik muidugi kiire esmamulje ja teisel korrusel ei vaadanud me peaaegu üldse ringi. Õigemini me lihtsalt ei näinud, kuna olime ainult taskulambiga ja ei suutnud tuvastada, kust (ja kas üldse) teise korruse elektrisüsteemi sisse saab lülitada. Veidi kõle oli ka!
 Veel saime majaga kaasa igasugust pudi-padi. Voodilinad, nõud, raamatud...sorteerimisest saab seega ilmselt paari päeva töö, kuna alles kavatsen jätta tõepoolest ainult need asjad, mis kuidagi sümpaatseks saavad või mingit väärtust omavad. Sellessuhtes oleks mulle meeldinud kui oleksime maja saanud tühjana, et kellegi asju ära visata tundub kuidagi vale aga endale jätta veel valem. Teiselt poolt ongi just meie tulek selle maja uus algus ja sorteerimine on hea start sisse elamiseks ning soojendus esimesteks töödeks. Sest paari päevane inventuur on kõige muu kõrval ilmselt köömes...Eveli igatahes julges mulle lubada, et kui töödega pihta hakkame, siis olen saledam kui iial varem :D Karta on, et maaelu diivanil lösutada ei lase ja see mulle väga meeldib. Siin paneelide vahel olen ma niigi mugavamaks ja laisemaks kui iial varem muutunud ja mälestus lapsepõlvest oma mängumaadel meenutab, et alati oli midagi teha. Nii vanematel kui lastel :) Seega..Palun kiiresti üks kevad meile. Lähen seniks talveunne!

 Jah, nii on! Kauaoodatud võtmed on käes :) Oleme nüüdseks juba neljandat päeva õnnelikud majaomanikud. Ega tegelikult peale mõtlemise kui hea on omada oma maja, oma aeda, oma õunapuid ja rohkelt värsket metsaõhku, veel mingit tunnet tekkinud ei ole. Selline suur samm elus on ilmselt nagu lapse saamine-läheb aega enne kui päriselt kohale jõuab ja esmalt vaatad tõtt hoopis hirmuga, et mis siis edasi saab :) Samal õhtul kui maja üle anti jätsime Nora tädiga ja käisime kahekesi valdusi üle vaatamas. Tegime pliidi alla esimese tule (õigemini põletasime paari halgu), tegime majale tiiru peale, kuulasime köögis raadiot ja isegi tantsisime natukene keset smeie suurt 18 ruudust kööki. Meie tantsuoskust saab muidugi pigem õõtsumiseks nimetada aga siiski, päris romantiline oli! Sinna minnes ma veidi kartsin ausaltöeldes...oli väga pime ja tuuline, majal oli elekter kilbist väljas, tühi, rõske ja külm. Ma ei kartnud mitte pimedat ja tuult vaid seda, et äkki tekib mul majas sees sellisel hetkel mingi hirm...mis oleks arvestusega, et sellest ühel päeval meie kodu saab ikka üpriski halb variant. Õnneks nii ei läinud ja pigem oli selline uudishimuga kaasnev ärevus sees! Ma küll õhtul Krisile mainisin, et huvitav kas maja endine omanik tuleb meid külastama ka...sest ei saa salata on ennegi kuuldud jutte vanadest majadest ja nende kadunud omanikest ning ikka tabad ennast vilksamisi sellele mõtlemas aga Krisil oli selle koha pealt õigus, et nii ei tohi isegi mitte mõelda. Ja pigem mulle meeldib, et majaga käib kaasas oma lugu ja on keegi, kes sellesse palju pühendanud on (ilmselgelt on näha, et maja on hästi hoitud) Mina omaltpoolt annan parima, et seda maja edaspidi sama hästi ja isegi veel paremini hoida! Igatahes on ootused tulevasele kodule suured, unistused veel suuremad. Esialgu me küll seal suurt midagi tegema ei hakka (või no arvatavasti jäävad esimesed suuremad tööd kevadesse) aga üritan siiski nii tihti kirjutada kui võimalik. Kasvõi ainult ideedest, mis peas keerlevad...
Praegu ootan igatahes hoolega kalli mehe puhkust, et Aavikus rohkem toimetada ja oli ka plaanis esimene öö seal varsti ära veeta. Eks näis kas selle aja sees õnnestub, mis ta seekord kodus :)

Ikkagi majaomanikud! 

 Täna kirjutan teemal vannituba ja lisan veel üleüldiselt silma jäänud pilte. Vannitoast mul "enne" pilti hetkel võtta ei ole. Esiteks polegi seal praegu sellist ruumi nagu vannituba. Ainus pesuruum on eraldiasetsev saun (mis nii ka jääb, sest mis maamaja see ilma päris saunata on) ja teiseks pole need ruumid, kus ma vannituba tulevikus näen eriti pildistamist väärt :D Ehk siis wc, sahver ja maja teise sissepääsuni viiv koridor. Ärge küsige, miks sellel majal kaks sissepääsu on!? Ja see teine pole isegi nagu a'la terassi või veranda sissepääs vaid konkreetselt teine välisuks. Selle ehitaks mina kinni ja teeks hoopis maja taha suure klaasuksega terassi :) Aga sellest pikemalt kunagi hiljem ja seda juhul kui härra minuga samal meelel on. Selle kuhu ma oma potid-pannid riputan või milliseid kardinaid tahan saan ilmselt jaa ise otsustada aga ümberehitustööd jäävad vist ikka meeste pärusmaaks. Et maja päris küllili ei kukuks ainult sellepärast, et ma hiiglasliku klaasust tahan!
 Vannitoa juurde tagasi, siis sellega mul tegelt eriti suuri nõudmisi veel tekkinud ei ole. Võibolla sellepärast, et vannitoas ei kuluta ma viimasel ajal nii palju aega nagu köögis :D Aga on kolm asja, mis minu vannitoas olema peavad-tapeet, puit ja kardinad! Tean, et need kõik on vannitoa puhul pigem harvaesinev nähtus ja kõlavad nagu oleks ma suure toa ja vannitoa sassi ajanud. Aga ei! Mul lihtsalt on mingi kiiks, mis ei taha igavat ja külma keraamilist plaati. Põrandale muidugi jaa aga seinal võiks olla siiski soe puit, värviks tapeeti ja romantikaks suur pitskardinatega aken :) Samuti olen ma alati unistanud lõvijalgadega vannist, mis on maamaja puhul minu silmis ainuõige valik, kui jälgida romantilist joont. Aga sellega on lood nii, et kõik oleneb täielikult sellest, kui suure ruumi me suudame vannitoa jaoks eraldada, sest puhtalt praktiliselt mõeldes...laps/lapsed ja igapäev...on vaja dušši, kätepesuks kraanikaussi, vetsupotti niikuinii, kohta pesukorvile jne. Selline vann kaotab aga oma võlu kui ta ei saa omaette ilutseda. Esialgu jääb küll teine korrus puutumata aga ehk on võimalik kunagi hoopis teisele korrusele minu isiklik buduaar teha. Suure peegli ja lõvijalgadel vanniga, kus perenaine mõnulemas käib :)

 Nüüd kukkus nii välja, et ühtegi praktilist dušinurgaga pilti ma siia pandud ei saanudki aga ütleme siis nii, et ideaalne vannituba oleks segu nendest kõigist ja lisaks klaasiga eraldatud nurk duši jaoks. Lihtsalt kõige tavalisem maast-laeni klaas, isegi kui samas ruumis pole vanni :) Seda imetlesin ma kunagi ühes hotellis, et kui palju annab lihtsalt klaas ruumile avarust võrreldes kabiinidega, mis on kõigele lisaks kõige õudsamad asjad, mida puhastada. Ma ei tea, kas klaasiga on kergem või ei aga pole vähemalt neid valgeid katlakiviseid nurki, mida aja jooksul enam korralikult puhtaks ei saagi.
 Siis veel paar pilti eelmise pikema teema jätkuks...

See on see, mida mõtlesin selle all, et ei taha teist rida kappe lae alla. Selline lohakas ja segasummasuvila hõnguga viis asju hoiustada on palju palju vingem ja maalähedasem :)

Millllline võrratu vitriinkapp!

Söögilauda meil ilmselt küll ei tule aga kui tuleks, siis ilmselt oleks see midagi sellist-massiivne! Ja lisatähelepanu palun pöörata erinevatele toolidele :)

Täiesti mõtetu pilt! Kui taustal olev imelise vaatega kraanikauss välja arvata..

Ja siis veel kaks magamistuba ka lõpetuseks...need on lihtsalt paar sümpaatset pilti, mis mulle praegu telefonis lapates silma jäid :) Sellest ruumist ma ilmselt pikemat postitust enne ei teegi kui aeg käes tegutsema hakata ja seda niipea ei juhtu, kui just majaga hoovi peal kasvavat rahapuud kaasa ei anta :) Sest alguses hakkab meie magamistuba olema seal kus parasjagu remonti ei tehta. Ja kui köök-elutuba-vannituba-külalistetuba on mul mõtetes juba majas paika pandud, siis magamistoa asukoht selgub tõesti alles ajaga.

Ja selliste pehmete ja kohevate vooditega ma täna lõpetan ja lähen maandun enda omasse...Headööd!

Ma ütlen ausalt, et lastetoa peale pole ma rohkem mõelnud kui seda, et kuidas ma selle pisikese küll ühel päeval eraldi tuppa magama panen. Fakt on aga see, et millalgi peab seda tegema ning seetõttu pole lastetoa teema ka päris puutumatu. Täna leidsin ma igatahes esimese "must have" eseme Nora tulevasse tuppa. Te vaadake ometi seda voodit!

Ütlen ausalt, et kui ma suudan välja mõelda kuidas see endale saada, siis ostan ma selle viivitamatult ära. Isegi kui Nora peaks oma tuppa alles 5 aasta pärast kolima! Aga kuna tegemist on ainueksemplariga ja mul kohe seda raha kuskilt võtta ei ole, lepin ma juba eos olukorraga, kus ma sellel hetkel kui neiu oma toa saab, sarnast voodit ilmselt tikutulega taga hakkan ajama :) Ja kuigi ma ei ole eriti mannavahu austaja, siis lisaks voodile paelus mind nende piltide juures ka see hele laudis ning üliõrn ja tütarlapselik tapeet. Tegin selle postituse praegu kiiruga enne magaminekut aga ma lihtsalt ei suutnud oma vaimustust ja järjekordset ideelendu ainult endale hoida. Ja ilmselt on mul siit ühel päeval kokku kogutud ideid kõige lihtsam üles leida :)

Headööd ja lillelisi unenägusid!

Kuna ma rääkisin eelmine kord ja olen ka varasemalt rääkinud oma suurtest unistustest seoses meie tulevase koduga, siis otsustasin teha mõned postitused, mis annavad väheke selgema pildi. Panen pilte ja kirjutan natuke juttu :) Alustan enda jaoks kõike enam läbi mõeldud ruumiga, milleks on otseloomulikult köök! Köök on kodu süda, kus pere ja sõbrad kokku saavad. Rääkimata sellest, et minu jaoks on söögitegemine ilmselt üks suurimaid eneseväljendamise viise...Mulle meeldib ennast sellel teemal täiendada, proovile panna ja katsetada. Minu jaoks on aeg köögis isegi peale närvilist päeva tohutult rahustav ja väga harva kui ma tõesti eelistan väljas söömist kodusele söögile :) Õigemini mulle meeldib väljas süüa aga aina enam avastan endas seda külge, mis eelistab kvaliteeti kvantideedile.
 Aga söögist tagasi köögi juurde, siis Aavikus on vanale talule omaselt köök sõna otseses mõttes kodu süda. See on esimene ruum, kuhu sa sisse astudes satud ning ruum, kust pääseb kõikidesse teistesse tubadesse :) Kõigele lisaks on see piisavalt avar ja puupliidiga, mis oli üks minu "must have" tingimus tulevase kodu suhtes. Praegusel hetkel näeb see muidugi suhteliselt mittemidagiütlev välja aga ma usun, et neid pilte vaadates hakkab iga koduperenaise fantaasia tööle, kes vähegi köögis toimetamisest lugu peab :)

 Päikesevalgust kumava ukse suunas jääb välisuks, pisike koridor ja trepp teisele korrusele. Esimene uks pliidi kõrval jääb esialgu ilmselt külalistetoaks/kontoriks aga ütlen ausalt, et kui raha liiga palju oleks siis teeks ma ümber pliidi puhta töö ning ühendaks köögi-elutoa ja söögitoa (sellise ruumide asetusega nagu praegu söögituba eraldi ei tule) Aga see tähendaks automaatselt terves majas topelt-tööd ja meespoolele niikuinii see ei meeldinud, et ma kohe lammutama tahan hakata...seega ongi hea, et raha üleliia ei ole. Tagumise toa seina tahan ma siiski maha lammutada ja ehitada köögi ning suure toa kokku. Olen alati unistanud eraldi köögist ja arvanud, et minu majas avatud kööki ei tule aga see on ainuüksi avaruse lisamiseks paratamatu otsus. Elutuba pole väga suur ja kuigi köögi pinda on rohkem kui keskmises majapidamises siis 4 ust selles ruumis tundub mulle siiski liiast. Majaplaani vaadates võiksid köök ja elutuba seal üksteist väga hästi täiendada :) Elutoaga seoses olen ma ideid ja inspiratsiooni suhteliselt vähe kogunud aga köögipoolelt kergitaksin küll kardinaid, mille varjus unistused end peidavad.

 Üldpilti ma teile veel muidugi panna ei saa, sest sellest ei tea ma isegi midagi aga on detaile, mis mu tulevases köögis peavad olema. Nagu näiteks alumisel pildil olev köögimööbel...puidu ja valge kooslus mõjub korraga nii maalähedaselt kui värskendavalt. Selle idee olen ma endale pähe võtnud, et köögikapid peavad olema skandinaavialikult valged ja tööpind täispuidust!  Vasakpoolne pilt on minu köögi teine (või juba neljas) "must have" ja see on lai kraanikauss akna all. Ma ei tea kuidas see teostatav on, kuna ruumi asetust vaadates on see kõige ebapraktilisem asukoht aga nii Prantsuse, Itaalia kui ka Ameerika maamajades on kraanikauss alati vaatega õue ja niikaua kui ma olen osanud sellele tähelepanu pöörata, olen ma olnud rohkem kui kindel, et see on ainuõige! Sedaenam, et Aaviku köögiaknast avaneb suurepärane vaade tagahoovile ja päris meie oma metsale :)
 Kesmisel pildil on veel üks unistus ja see on vitriinkapp, kuhu ma saan panna oma kõige ilusamad nõud, kausikesed ja köögividinad. Need, mida köögikappi peita oleks kuritegu. Ma soovin justnimelt seda, et see oleks muust köögimööblist täiesti eraldiseisev mööbliese...pilt on taaskord skandinaavialiku taluhõnguga aga ma ei välista, et sooviksin sinna hoopis rasket ja massiivset tammepuidust nikerdustega vitriini. Selle puhul saab ilmselt õigel hetkel määravaks äratundmisrõõm :)
 Parempoolsel pildil on ammune unistus "saarest" köögi keskel, mis on samaaegselt nii tööpind kui söögilaud aga ütlen ausalt, et ajaga aina maalähedasemaks muutuva maitse juures olen ma selles veidi kahtlema hakanud. Esiteks seetõttu, et lastel on sellise kõrge laua taga halb istuda. Teiseks klassikalist süldilauda sellest ei tee, kui mõni suurem juubel tähistamist vajab. Samas on selline valik ilmselt möödapääsmatu, sest söögilaud kuskile pimedasse nurka minu silmis ei sobi ja kraanikausi kohta ma sellele paraku ka ei loovuta! Keset kööki aga lauda panna ei saa, sest üks asi mida ma veel enda kööki ei taha, on teise reana asetsevad kapid (need nö ülemised kapid siis) Mis tähendab seda, et lisakappide saamiseks on saareke köögi keskel hädavajalik ja seega jõuan tagasi algusesse, et ainus võimalus eestiaegseks söögilauaks oleks söögituba aga selleks oleks vaja juba suuremaid ehitustöid tegema hakata ja neid me ei tee! :) Ehk ma siis lohutan ennast sellega, et romantiline söögituba koos pika lauaga on küll imekaunis aga igapäevaselt ei jõua me keegi seda niikuinii katta ja see on ikkagi juba üleliigse ruumiga kaasas käiv privileeg.
 Tegelt on suuri plaane veel muidugi vara teha, sest võib olla sada põhjust miks ma ei saa näiteks soovitud seina maha lammutada või kraanikaussi akna alla panna aga unistamine pole patt ja kõva häälega soovimine laseb tihti soovidel täide minna. Samuti ei ole halb inimesel teada, mida tahad või mida mitte :) Ja kuna ma olen nüüd terve Nora uneaja unistamisele kulutanud ning mul on kõik asjad tegemata, mida ma tegema oleks pidanud, siis lõpetan praegu ära lootuses, et ta veel pool tunnikest magab. Uute unistuste ja inspiratsioonini!