Kuhu kaob aeg?

 Vauuu...vaatasin praegu, et ma pole jaanuarist saati sõnagi kirjutanud. Ilmselt olen ma selle aja jooksul üldse siia korra-paar piilunud ja umbes kaks korda nii palju (vähe) mõelnud, et peaks midagi kirjutama aga mõtteks see jäänud ongi. Ausaltöeldes see, et vahe nii pikk on olnud, on üllatus mulle endalegi.
 Mis siis vahepeal muutunud on? Suvi on tulnud, paar tuba oleme veel korda teinud, minu sünnipäeva ära pidanud, esimesed niitmised ja aiatööd on ka tehtud ning praegu valmistume tasapisi eestlaste lemmikpidustuseks ehk päris oma Jaanipäevaks! Oleks aasta aega tagasi keegi mulle öelnud, et Jaanipäeva aastal 2015 oma kodus peame, siis ma oleks arvanud, et tegemist on lihtsalt hea huumorimehega :D

 Üldiselt veedame iga vaba hetke endiselt Aavikus ja naudime seda aega siin rohkem kui ükskõik mida muud. Endiselt on siin sama hea nagu alguses...isegi veel parem! Korteriseinad muutuvad aina ahistavamaks ja tunne siin muutub aina kodusemaks. Lausa nii koduseks, et täna otsustasin Noraga kahekesi linnast ära põgeneda :) Pole veel kordagi siin ilma meespooleta olnud ja eks natuke on uus ja hirmutav ka aga teiselt poolt mida rohkem suve poole, seda rohkem ma siia tahan! Pimedal ja külmal ajal oli kuidagi kergem kodus olla ja oodata, millal keha ja meelt puhkama saab tulla. Praegu enam ei kannata oodata!
 Tegelikult oleks mul siia üksjagu pilte ka panna aga kuna mu telefonis on neid mitutuhat, siis ma praegu neid sorteerima ei hakka (mitte, et Aaviku pildid võiks eraldi kaustas olla, mitte tuhandete teiste vahel)...Aga teen homme uued ja siis juba ühe korraliku piltpostituse ka, et silmale miskit vaadata oleks. Las see tänane olla nagu restart sellele hetkeks unustatud blogile :) Ma ikkagi tahaks, et asja idee säiliks nii nagu see alguses oli, et siia saab kirja kõik..nii muutuv maja kui muutuvad emotsioonid. Praegu aga Head ööd! :*

Ja lõpetuseks üks värskelt tehtud pilt maaelu nautivast lapsest...lihtsalt värviks ja silmailuks või nii :)

 Kui tänase päeva esimene pool oli veidi hall ja masendav, siis teine pool oli tore ja südantsoojendav ning andis positiivset energiat. Seega istun praegu (südaöösel) köögis, joon teed ning otsustasin ühe vähe põhjalikuma postituse teha, nagu eile lubatud sai. Ei juhtu just tihti, et laps magab, kodu on korras ja mul on veel piisavalt palju energiat, et arvuti taga midagi asjalikku korda saata.
 Mis me siis seekord ära tegime? Esiteks tähistasime Krisi sünnipäeva...õigemini täiesti möödaminnes sõbrannale esitatud küllakutsest sai üpriski korralik istumine. Niipalju pole meid Aaviku talus veel kogunenud :) Järgmine päev said peetud esimesed "minitalgud", mille tulemus siis valamukapp ja soe vesi köögis. Lahendus küll ajutine ja kindlasti pole sellel mingit pistmist silmailuga aga valmistab tohutut rõõmu sellegipoolest, sest no see plekk-kausis nõude pesemine ja pliidil vee soojendamine ei kõlba kuskile! Ma pole pirtsakas linnapreili, kes sellega hakkama ei saaks aga no see on ikka kuradi tüütu :D
 Ühe päeva magasin mina tekkinud unevõla tõttu maha aga Kris toimetas samal ajal hoogsalt köögi kõrval asuva väikese toaga. Lausa nii hoogsalt...

 Kuigi see pilt näeb üpriski masendav välja, siis oli lammutamise tulemus superhea. Suunan tähelepanu laele....meil oli väga suur küsimärk see, et kuidas ja mida täpselt lagedega teha, kuna see oli kõik kaetud mingisuguse mööblipapi sarnase asjaga ning meil polnud vähimatki aimu, mis sealt alt välja tuleb. Tuli vägagi ilus servamata laud ja palktalad :) Nüüd on vaja hoida pöidlad pihus, et ka teiste tubade laed on sama heas seisukorras ja lihtsalt mõelda mismoodi me selle lae viimistleda tahame. Ilmselt peab selle tegema heledamaks, sest muidu on see visuaalselt lihtsalt raske ja ahistav aga kas lihtsalt lihvides või värvides, see selgub ajaga. Igatahes on tegemist tohutu ajalise ja eelkõige rahalise kokkuhoiuga. Lagedega seoses veel positiivne üllatus oli see, et see papinärakas seal oli lae kõrgust üksjagu vähendanud. Kui selle ära kiskusime tulid välja ca 3 meetrised laed, mis on vana maamaja puhul ikkagi väga haruldane ja lisab minu silmis palju avarust, massiivsust ning samas luksuslikkust.

 Mulle ausaltöeldes praegu ei meenu kui palju ja kas üldse sellest konkreetsest pildil olevast ruumist rääkinud olen aga ilmselt väga põhjalikult mitte. Majaplaanil siis tegemist toaga number 6.

Ideaalis tahaksin ma selle toa täiesti tagurpidi pöörata. Akna asemele tahaks suurt klaasist terassiust (maja taha muidugi terassi) ja ka treppi, mis viib teisele korrusele tahaks ma just sellesse ruumi saada. Esiteks on minu silmis tegemist täiesti kasutu toaga, kuna on igatepidi läbikäidav. Magamistuba seega sinna ei tee. Puhkeruumi pole 161 ruudusel söögi-elutoa ja hiiglasliku köögiga majal ka ilmselt vaja, sest kellelgi poleks iial aega seal puhata :D Kontor kui selline...Jah, muidu ma oleks külalistetuba-kontorit-raamatukogu kaalunud aga see peaks siiski olema maja sellises osas, et kui külalised seal magavad, siis keegi sealt koguaeg läbi ei sõelu. Seega jõudsin järeldusele, et kööki-terassi ühendava ruumina toimiks see suurepäraselt :) Trepp teisele korrusele oleks ka mitmes mõttes loogiline lahendus, sest siis pääseb ülemistest magamistubadest otse vetsu ja vannituppa, mitte läbi (vähemalt hetkel veel) külma koridori ning sealjuures lahendaks see automaatselt ka üpriski suure ruumi kasutuna jäämise probleemi...

Oeh...kirjutama hakates oli tunne, et kirjutan terve romaani aga Nora ärkas ja olin temaga korra pikali ning nüüd vajub uni silma ja mõttelõng ei taha üldse enam joosta. Jätan siin praegu asja poolikuks ja lähen võtan oma maailmaime kaissu :) Uuel võimalusel jätkan vahepeal tekkinud ideede kirja panemisega siit kus praegu pooleli jääb.

Und!

Järjekordsed 5 päeva maal selja taha jäetud. Ausalt see linnas olek masendab! Praegu käime Aavikus pigem igapäevasest rutiinist puhkamas ja kindlasti kui ühel päeval päriselt sinna kolime, siis tulevad ka olemeprobleemid meiega kaasa aga seal tundub kõik kuidagi parem. Isegi probleemid tunduvad muretumad :) Kuna kell on juba tegelikult väga palju ja ma ei tunne ennast üldse värskena (Puhkus puhkuseks aga nagu sellega ikka on, siis õhtuti ei raatsi ju väga magama minna ning seega uneaega viimastel päevadel vähe) siis teen lihtsalt kiire piltpostituse. Järgmine kord kirjutan pikemalt, mis me siis ära tegime ja mis tegemata jätsime :)

                                         

...selle lõpetuseks võite ilmselt isegi aimata, et kui ma alguses kahtlesin ja pelgasin kas ikka olen see inimene, kes igaveseks maale läheb siis enam ei kahtle ma selles karvavõrdki! Päris muretu ei ole elu kuskil aga seda hirmu suure maja, metsa, omaette olemise, linnast võõrdumise ja muu sellise ees mul enam ei ole. Ma kujutan ennast niiiväga hästi just seal elamas ette...koos kõikide murede ja muidugi eelkõige rõõmudega!

Ilusat und!

Vann, dušš, pott...vesi?

Noniii! Ma siin suurelt ja laialt kirjutasin mõned postitused tagasi oma (unistuste) vannitoast ning nüüd hakkasime siis vaatama, et kuidas seda asja lahendada. Tundub, et sellist lahendust, mis oleks ideaalne me vist teostada ei saagi. Üheltpoolt on ruumi justkui megalt aga kui hakkata vannituba-vetsu ühte ruumi planeerima siis nagu polegi teist :D Ühelpool jääb ette aken, teiselepoole ei saa ust panna, kolmas lahendus jääb mingi naljaka nurgatagusega. Nii jõudsimegi sinnamaale, et ilmselt peame tegema wc ja vannitoa ikkagi eradi aga noh, millest me räägime-kõigepealt oleks vaja vett...õigemini kohta, kuhu vesi voolata saaks!

Tähelepanu, valmisolla, läks!

  Vaatasin, et viimasest postitusest pea kuu aega möödas. Kuhu küll aeg kaob??
Kuu ajaga pole ühelt poolt midagi muutunud, teiselt poolt aga päris palju :) Lumi on vahepeal maha tulnud, aasta on vahetunud ja Aavikus on stardipauk antud! Alustasime sorteerimisega ja kahe päevaga sai maja esimeselt korruselt kõik üleliigne prügikottidesse pandud ning garaaži viidud. Otsustasime kõik ebavajaliku sinna kokku kuhjata, et poleks toas ees aga kui prügimäele minna, siis on ainult auto peale tõstmise vaev. Kohati olime selle ära viskamisega vaata, et liialt agarad, sest nüüd seal hilisemaid toimetusi tehes on olnud päris palju asju, mida oleks saanud ära kasutada. Kris naeris mu üle, et viskasime kastidega nõusid minema ja siis läksime ostsime taaskasutusest uued asemele :D Lammutasime laiali ka ühe terve seina laiuse sektsioonkapi. Peakski selle ostasse või kuskile üles panema :) Raha ma selle eest küsima ei hakka aga samas julmalt ära visata pole ka mõtet, sest võibolla keegi kuskil just sellisest unistabki. Ütlen ausalt, et seal oleks sellist kopikate eest müüdavat/ära antavat kaupa tegelt palju kui viitsiks pildistada ja tegeleda nendega aga kuna me igapäevaselt maal ei ole ning peaksin sobitama neid aegu millal ja kust asju kätte saab. Või mis veel hullem, lapse kõrvalt postitama ja pakkima siis ma parem loobun. Omanäolisi ja väärtuslike asju säilitame niikuinii enda jaoks ja ülejäänud oleks lihtsalt "sodi" laiali jagamine. Prügikotte kerkis garaaži alla ehk kuskil 10-20tk, seega üksjagu!
  Ühel hetkel otsustasime aastavahetusel esimese öö uues/tulevases kodus veeta ja see andis hoogu juurde ka esimeste sisetöödega alustada, mis rahakoti pihta ei käi. Kookisime siis tulevasest elutoast palgi välja (tegelt esimesed seinad kookisime lihtsalt uudishimust paljaks juba veidi varem) ja seda nii umbes 8 kihi tapeedi-ajalehtede alt. Tulemus oli igati vinge, kui see välja arvata, et iga ruutmeetri peale jäi seina alles umbes 30 naela :D Ja no see polnud ka eriti tore avastus, et aja jooksul seinale ehitatud kiht oli ka üksjagu soojustuse eest. Ühest välisnurgast puhus vaata, et tuul tuppa :D Nii me seal ühes toas siis oma aastavahetuse mööda saatsime. Kütsime toad mõnusalt soojaks, tõime diivani, tugitoolid ja laua. Sebisime maha madratsi. Tõime tuppa kuuseoksad. Kokkuvõttes sai väga hubane olemine ning meil oli väga-väga armas ja perekeskne aastavahetus. Tegin veel suures puuahjus süte peal lihapraadi-no see on küll õige jutt, et ükski ahjukartul ja liha ei maitse nii nagu päris õiges ahjus tehtud!:) Ja minu hirm, mis mul vana maja ees oli...seda nagu ei olnudki. Magasime esimene öö küll minu soovil tulede ja telekaga aga selle panin ma hommikupoole kinni ja teiseks ööks maale jäämine oli nagu vaikimisi kokkulepe. Ei tulnud väga kõne allagi koju tulemine!
  Nüüdseks hetkeks on tapeet maha kistud ka tulevases söögitoas (Jah, söögituba ilmselt ikka tuleb!) Lausa nii hoolsalt, et Kris hommikul kella 4-ni ükshaaval naelu palkidest välja kiskus :)
Ja ühes ruumis alustasime veel töödega aga ausaltöeldes see, mis sealt välja tuli võttis motivatsiooni üksjagu maha ning niimoodi pooleli see meil praegu jäigi. Hakkasime üle väga pika aja hoopis kahekesi õlut jooma ja rääkisime poole hommikuni juttu :) Vanad ajad tulid meelde!
Eks niimoodi vaikselt tapeeti maha kiskudes ja siit-sealt kohendades me praegu toimetama peamegi. Selleks, et toimuks muutus ja püsiks motivatsioon aga samas raha ei kuluks. Aga kui aus olla, siis juba sellised pisikesed sisetööd (mis varem või hiljem niikuinii ära tuleb teha) muudavad üldmuljet ja isegi kodust lõhna väga palju! Ootangi, et saaks vaikselt köögi kallale asuda, sest juba praegu toimetame me seal ikkagi kõige rohkem :) See on aga senistest ruumidest kõige mahukam ja vajaks ilmselt paar päeva sellist, kus saame Nora kellegile hoiule anda. Praegu on ta olnud mõned tunnid vanaemaga või siis õues sügavat und maganud aga köök tähendaks mõnda aega täiesti rivist väljas olemist ja siis temaga seal toimetada ei saaks. Loodaks iseenesest sellised eeltööd ühes majapooles enne kevadet ära teha, sest siis maksku mis maksab, on kanalisatsiooni paigaldamise aeg ning see tähendab ka põrandate üles võtmist, soojustamist ja muude suuremate tööde tegemist. Siis pole meil ilmselgelt enam aega tapeedikiskumise või naelte nokkimisega tegeleda :)
  Mis Nora sügavat lõunaund puudutab, siis see on tal seal tõesti "sügav"-alla 3h pole olnud ühtegi lõunauinakut ja pikim oli 4h15min :) Sellised numbrid tulid meil halvimatel aegadel nädala peale kokku. Ka terve öö jutti magas ta meil esmakordselt just nimelt aastavahetusel Aavikus. Ei tea kas rolli mängis see, et ta issiga poole ööni üleval oli või enam pudeliga ei uinu aga ka kõik sellele järgnevad ööd maal olid samuti rahulikud. Just sellised nagu ma nii umbes aastake unistanud olen ja ei saa salata, ka minu uni oli seal uskumatult rahulik ning hea. Magasin minutitega telekas kõrval mängimas, Kris ja Nora samas toas mürgeldamas?? Mina, kes ma ärkan muidu isegi kõrvalkorterist tulevate helide peale, olgu see siis naer, muusika või lihtsalt kolistamine. Alguses oletasin, et kui laps lõpuks magab ja iga 30 minuti tagant midagi ei nõua, siis on ju loogiline, et ka minu uni parem on aga koju tagasi jõudes hakkasin vähe teisiti mõtlema. Minu uni ei tule kodus sugugi nii kergelt ja pole ka nii sügav. Samamoodi võitlesin täna Noraga peaaegu 4h, et ta magama saada ja selle tulemus oli hädine 1,5h. Öösiti magab küll ilusasti järjest aga ikkagi kuidagi rahutumalt. Veel üks teooria heaks uneks maal oleks vast värske õhk aga oli päevi, kus ma toast suurt välja ei jõudnudki (olime kokkuvõttes nädalake seal). Seega hakkasin mõtlema, et selle nädala jooksul oli 1 päev, kus ma ööseks koju tulin. Kohe olin närviline, kiskusin tüli üles ja ei maganud peaaegu terve öö. Sama seis on nüüd kui Kris tööle tagasi läks ja meie preiliga kodus-olen kuidagi ärev ja häiritud, energiat pole ning midagi teha ei taha aga tegevusetus ajab ka hulluks. Kas tõesti on seal nii palju puhtam ja parem energia? Tänu ühele uuele tutvusele usun aina rohkem sellist energiate liikumist, mõju ja puhastamist aga ma poleks arvanud, et need meid nii tuntavalt mõjutada võivad. Ma muidugi ei tee esimese nädala põhjal liialt etteruttavaid järeldusi aga hea rahulik oli seal küll :) Lumi oli valge ja kohev, tähed kumasid kaugele, vaikus ja rahu...ka sisemine rahu..Oeh, tahaks juba tagasi!

Lisan siia ka mõned pildid aga mu telefon, mis korralike pilte tegi otsustas vanasse aastesse jääda ja puruks kukkuda. Fotoaparaadi unustasin ka koju. Seega pidin hakkama saama oma vana telefoni väga olematu kaameraga aga ehk parem kui mitte midagi

See siis meie üks tuba, kus me nädalake elasime. Madrats muidu küll keset tuba ei olnud (Kris noppis sellel hetkel seinast naelu) aga mul paremat pilti ei ole võtta.

Selline sai teine tuba vahetult enne koju tulemist. Seal me "elada" ei jõudnudki...

...ja selline sai teise (söögi) toa sein, peale Krisi ööpikkust naelade nokkimist. Ilus eks? :)

Meie aastavahetuse pidulaud

Müttasime koduhoovis...

...ja kodumetsas. Päris meie oma metsas!

Ilusaid unesid!

 Tahaks koguaeg hullult kirjutada! Kui paar postitust tagasi mainisin, et köögitoimkond on minu teraapia siis ka kirjutamine on asi, mis mulle väga meeldib. Mulle on korduvalt ka mainitud, et see mulle sobib aga "kirjanik" kõlab kuidagi nii...eee...see on umbes sama nagu hea kaameraga fotograaf või vähe suurema rahakotiga meigikunstnik (ehk siis piisavalt heade töövahendite korral võib iga keskpärane ennast nii nimetada) Ma ei välista, et kui mul ühel päeval inspiratsioon üle keema hakkab, selle ka kaante vahele panen aga esialgu pigem mitte! Esialgu on probleem selles, et tahaks kirjutada ja uut infot ning ideid jagada aga pole nagu väga kumbagi.
 Vähekene saan kirjutada sellest, mis me Aaviku taluga kaasa saime ja mis esmapilgul silma hakkas :) Mitte, et ma oleks pidevalt mõelnud, mis majaga kaasa antakse aga ma ikka sisimas natukene lootsin, et paar maiuspala sinna ehk maha jäetakse. Arvestusega, et perekond nii suure potensiaaliga maja käest annab võis eeldada, et nad nii mõnestki väärtuslikust esemest seal majas veel loobuvad. Enamik oli küll täis veneaegset mööblit ajast, kui kõik väärtuslik (nagu täispuitlauad, vitriinid) põlema pandi ning välismaine ja "uhke" saepuruplaadist sektsioon asemele toodi. Mida rohkem seina ära kattis, seda uhkem :D Aga mõned asjad hakkasid silma küll. Esiteks veininõud-erinevates kujudes ja mõõtudes, mis minu silmis väga ägedad sisekujunduselemendid on. Nendest teen kindlasti pilti mingi hetk. Teiseks leidsin sealt kaks lauda, mis meie majja kindlasti alles jäävad-esimene oli nikerdatud jalgadega puidust kirjutuslaud. Käis lahti, seega võis olla tegemist ka väiksema söögilauaga aga kinnisena oli tüüpiline ühe sahtliga kontorilaud minu silmis :) Ja teine...klassikaline Eesti aegne ümmargune söögilaud, millest mõni aeg tagasi sonisin. Et ei tea, kas peab ikka söögitoale ka ruumi hakkama eraldama? :D Siis garaažis silmasin veel korra ühte vanaaegset puidust veinikasti...Nagu need olid, lippidest kokku löödud ja pressitud/lakitud/graveeritud kirjad peal. Kui sellest muud ei saa, siis ühe hea kasti näiteks ajakirjade hoidmiseks kindlasti. See oli kõik muidugi kiire esmamulje ja teisel korrusel ei vaadanud me peaaegu üldse ringi. Õigemini me lihtsalt ei näinud, kuna olime ainult taskulambiga ja ei suutnud tuvastada, kust (ja kas üldse) teise korruse elektrisüsteemi sisse saab lülitada. Veidi kõle oli ka!
 Veel saime majaga kaasa igasugust pudi-padi. Voodilinad, nõud, raamatud...sorteerimisest saab seega ilmselt paari päeva töö, kuna alles kavatsen jätta tõepoolest ainult need asjad, mis kuidagi sümpaatseks saavad või mingit väärtust omavad. Sellessuhtes oleks mulle meeldinud kui oleksime maja saanud tühjana, et kellegi asju ära visata tundub kuidagi vale aga endale jätta veel valem. Teiselt poolt ongi just meie tulek selle maja uus algus ja sorteerimine on hea start sisse elamiseks ning soojendus esimesteks töödeks. Sest paari päevane inventuur on kõige muu kõrval ilmselt köömes...Eveli igatahes julges mulle lubada, et kui töödega pihta hakkame, siis olen saledam kui iial varem :D Karta on, et maaelu diivanil lösutada ei lase ja see mulle väga meeldib. Siin paneelide vahel olen ma niigi mugavamaks ja laisemaks kui iial varem muutunud ja mälestus lapsepõlvest oma mängumaadel meenutab, et alati oli midagi teha. Nii vanematel kui lastel :) Seega..Palun kiiresti üks kevad meile. Lähen seniks talveunne!

 Jah, nii on! Kauaoodatud võtmed on käes :) Oleme nüüdseks juba neljandat päeva õnnelikud majaomanikud. Ega tegelikult peale mõtlemise kui hea on omada oma maja, oma aeda, oma õunapuid ja rohkelt värsket metsaõhku, veel mingit tunnet tekkinud ei ole. Selline suur samm elus on ilmselt nagu lapse saamine-läheb aega enne kui päriselt kohale jõuab ja esmalt vaatad tõtt hoopis hirmuga, et mis siis edasi saab :) Samal õhtul kui maja üle anti jätsime Nora tädiga ja käisime kahekesi valdusi üle vaatamas. Tegime pliidi alla esimese tule (õigemini põletasime paari halgu), tegime majale tiiru peale, kuulasime köögis raadiot ja isegi tantsisime natukene keset smeie suurt 18 ruudust kööki. Meie tantsuoskust saab muidugi pigem õõtsumiseks nimetada aga siiski, päris romantiline oli! Sinna minnes ma veidi kartsin ausaltöeldes...oli väga pime ja tuuline, majal oli elekter kilbist väljas, tühi, rõske ja külm. Ma ei kartnud mitte pimedat ja tuult vaid seda, et äkki tekib mul majas sees sellisel hetkel mingi hirm...mis oleks arvestusega, et sellest ühel päeval meie kodu saab ikka üpriski halb variant. Õnneks nii ei läinud ja pigem oli selline uudishimuga kaasnev ärevus sees! Ma küll õhtul Krisile mainisin, et huvitav kas maja endine omanik tuleb meid külastama ka...sest ei saa salata on ennegi kuuldud jutte vanadest majadest ja nende kadunud omanikest ning ikka tabad ennast vilksamisi sellele mõtlemas aga Krisil oli selle koha pealt õigus, et nii ei tohi isegi mitte mõelda. Ja pigem mulle meeldib, et majaga käib kaasas oma lugu ja on keegi, kes sellesse palju pühendanud on (ilmselgelt on näha, et maja on hästi hoitud) Mina omaltpoolt annan parima, et seda maja edaspidi sama hästi ja isegi veel paremini hoida! Igatahes on ootused tulevasele kodule suured, unistused veel suuremad. Esialgu me küll seal suurt midagi tegema ei hakka (või no arvatavasti jäävad esimesed suuremad tööd kevadesse) aga üritan siiski nii tihti kirjutada kui võimalik. Kasvõi ainult ideedest, mis peas keerlevad...
Praegu ootan igatahes hoolega kalli mehe puhkust, et Aavikus rohkem toimetada ja oli ka plaanis esimene öö seal varsti ära veeta. Eks näis kas selle aja sees õnnestub, mis ta seekord kodus :)

Ikkagi majaomanikud!