Kuhu kaob aeg?

 Vauuu...vaatasin praegu, et ma pole jaanuarist saati sõnagi kirjutanud. Ilmselt olen ma selle aja jooksul üldse siia korra-paar piilunud ja umbes kaks korda nii palju (vähe) mõelnud, et peaks midagi kirjutama aga mõtteks see jäänud ongi. Ausaltöeldes see, et vahe nii pikk on olnud, on üllatus mulle endalegi.
 Mis siis vahepeal muutunud on? Suvi on tulnud, paar tuba oleme veel korda teinud, minu sünnipäeva ära pidanud, esimesed niitmised ja aiatööd on ka tehtud ning praegu valmistume tasapisi eestlaste lemmikpidustuseks ehk päris oma Jaanipäevaks! Oleks aasta aega tagasi keegi mulle öelnud, et Jaanipäeva aastal 2015 oma kodus peame, siis ma oleks arvanud, et tegemist on lihtsalt hea huumorimehega :D

 Üldiselt veedame iga vaba hetke endiselt Aavikus ja naudime seda aega siin rohkem kui ükskõik mida muud. Endiselt on siin sama hea nagu alguses...isegi veel parem! Korteriseinad muutuvad aina ahistavamaks ja tunne siin muutub aina kodusemaks. Lausa nii koduseks, et täna otsustasin Noraga kahekesi linnast ära põgeneda :) Pole veel kordagi siin ilma meespooleta olnud ja eks natuke on uus ja hirmutav ka aga teiselt poolt mida rohkem suve poole, seda rohkem ma siia tahan! Pimedal ja külmal ajal oli kuidagi kergem kodus olla ja oodata, millal keha ja meelt puhkama saab tulla. Praegu enam ei kannata oodata!
 Tegelikult oleks mul siia üksjagu pilte ka panna aga kuna mu telefonis on neid mitutuhat, siis ma praegu neid sorteerima ei hakka (mitte, et Aaviku pildid võiks eraldi kaustas olla, mitte tuhandete teiste vahel)...Aga teen homme uued ja siis juba ühe korraliku piltpostituse ka, et silmale miskit vaadata oleks. Las see tänane olla nagu restart sellele hetkeks unustatud blogile :) Ma ikkagi tahaks, et asja idee säiliks nii nagu see alguses oli, et siia saab kirja kõik..nii muutuv maja kui muutuvad emotsioonid. Praegu aga Head ööd! :*

Ja lõpetuseks üks värskelt tehtud pilt maaelu nautivast lapsest...lihtsalt värviks ja silmailuks või nii :)